Pöördepunkt meie elus saabub siis, kui me oleme valmis armastama (s.h. ennast!) vaatamata kõigele. Vaatamata sellele, et et kusagilt valutab, vaatamata sellele, et närvid on krussis, et oled varem haavata saanud, vaatamata sellele, et on hirm tundmatuse ees...
Ettevaatus on asjatu ja tuleb varem saadud haavadest. Kõik läheb nii nagu minema peab.
Sageli peamegi olema valmis tegema just seda, mida kõige enam kardame.
Armastamise juures on pelgast naudingust vähe kasu. Õige armastamise juures on palju kasu pigem sangarimeelest ja oma hirmude ohjeldamisest.
Muinasjutt "Kontnaine" on metafooriks tänapäevase armastuse probleemide käsitlemisel, kus peljatakse Surma kahe Elu vahele suruvat loomust (Elu > Surm > Elu), iseäranis Surma tahku selles.
Surmaga kaasneb alati uue elu väljahaudumine.
No comments:
Post a Comment